pühapäev, 29. november 2020

Sügis talvel

29. novembril on täiesti normaalne aeg küüslaugud ja tulbisibulad mulda panna, onju?

Kasvuhoones on värske till juba tärganud.

Viimane roos veel õitseb.

Täna oli ka paras aeg vanad maasikapeenrad üles kaevata ja kartul maha panna. Ok, see viimane oli nali :D 

Aga imelik on ikka see ilm, kas pole? Imelik igas mõttes...

reede, 4. september 2020

Uued tuuled koolielus

Teen täna väikese ülevaate Kde koolitee kohta. Pole ammu sel teemal kirjutanud, kuna 3. klassis vahetunud klassiõpetajaga muutus koolitee laste jaoks igavaks, tüütuks kohustuseks ja ajaraiskamiseks, ei tahtnud seda siia kohe kirja pannagi. 
Ma ei saa hea Õpetaja rolli koolitee alguses kuidagi alahinnata. Meie lastel oli see õnn esimesed 2 aastat ja suur tänu talle selle eest!! Mul ei olnud selle aja jooksul mureraasugi - koolis oli huvitav, kodutöid näpuotsaga, õpieeldustega lastele pakuti lisastimulatsiooni, nõrgemaid aidati järele, käidi ja kogeti.  
Järgmise õpetajaga muutus kõik - klass liikus kõige nõrgema õpilase rütmis, tund koosnes pikkadest monoloogidest ja selgitustest, millega lapsed sugugi ei suhestunud. Targemad lihtsalt istusid ja ootasid tunnis, lisaks ei olnud lubatud täita töövihikuid, mistõttu oli kodutöö maht üüratu (6-8 tühja TV lehte ei ole kuidagi normaalne, ega ju)... Õpetaja ise otse koolipingist, kuigi vanust juba piisavalt. Eks lapsevanemad rääkisid ja tõid välja, mis on murekohad, kuid vastus oli alati sama - inimesed ongi erinevad. Ega meil öelda polnudki midagi, miinimumprogramm sai ju täidetud.
Vaatasime Herr Abikaasaga, et nii ei lähe mitte. Õpikallakuga laste suhtes on minu meelest suisa kuritegelik nende võimete kasutamata jätmine. Nii ongi meil varsti ainult hall mass keskmikuid, kui potsentsiaal jääb kasutamata. Asusime otsima võimalusi kooli vahetuseks. Kuna Pärnu piirkonnas käib kõik elukoha järgi, siis variante väga ei olnud. Kui siis äärelinna või maakonda, aga see oleks elukohaliselt juba keeruline.
Tegime siis ise niipalju, kui vähegi võimalik - hoidsime õppekaval silma peal, avasime teemasid laiemalt ja võtsime ka eraõpetaja, kes põnevaid ülesandeid andis ja jälgis, et kõik vajalik omandatud saaks. Ja tüdrukud olid nii rahul - selged ja kokkuvõtlikud selgitused, põnevad ülesanded, motiveerivad kodutööd. Nagu esimese õpetajaga :) Tema meile eraõpetajat soovitaski, seega käekiri oli sama. 

Plaan oli selge - vahetada pärast 4. klassi kooli ja saada sisse erakooli, mis on tugeva õpikallakuga :D  2020 kevad oli kentsakas. Katseid muudkui lükati edasi, pinge kasvas, pärast testi istusin juba ise värisevate kätega autos... Aga kõik läks hästi, lapsed olid 7. taevas kui kuulsid, et sisse said ja oleksid olnud hommepäev suvevaheajast loobuma ja kooli minema :) 

Lõpuks saabus kauaoodatud 27. august ja Kdest sai Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi õpilased! Esimene täisnädal sai täna läbi ja emotsioonid on endiselt laes - kõik on super, õpetajad on toredad, tunnis on huvitav ja klass on äge. Mida sa hing veel oskad tahta! Minu emasüda on nüüd jälle rahul - ma ei pea iga päev mõtlema ja muretsema. Ja mis kõige tähtsam - sära on laste silmades tagasi!!

Olen teie üle väga-väga uhke, mu kullapaid!!


kolmapäev, 26. august 2020

40!

Kui inimene saab 40, on tal õigus seda tähistada just nii, nagu soovi on.






esmaspäev, 2. september 2019

Muinas-ja taevatuled

muinastulede öö, selline uuema aja traditsioon siinkandis mu meelest. oleme käinud tulesid kaemas Pärnu rannas, vahel on olnud maagiline, teinekord jälle veider kuubis. 
seekord istusime oma heinamaa pääl, lõke saatis otse taeva poole sirgeid suitsusambaid ja taevalaotusest vaatasid vastu tuhanded tähed. mõned kukkusid alla ka, mõned sabaga, mõned ilma.
küll oli ilus!
isegi kassid suutsid õhtuhämaruses toolide peal viisakalt teineteise seltskonda taluda (mis sa ikka suure hädalaga teed, kui inimesed kakelda ei luba ja muudkui malbelt sügavad).
lapsed olid lummatud, nagu me isegi, iga õhtu võiks nii olla, ütlesid nad. nõustun igati!

esmaspäev, 12. august 2019

Kui vein ON odavam kui vesi

Puhates juunis Horvaatia rannikul, veetsime meeldivalt aega ka Bosnia ja Hertsegoviinas. 
Kui Aadria meri loksub laisalt villa rõdu all ja on selline meeldiv vabakava, liigub ikka mõte millegi hea peale. Kuna külapood oli lähedal, kus müüdi nii vett kui veini (ja vein oli odavam), siis ostsime nii üht kui teist.
Ma muidu valge veini sõber ei ole, aga kui temperatuur on meeldivalt lõunamaine, siis punane liiga hästi ei meki... Seega läks loosi valge kohalik kraam hinnaga 0.75€ Nagu päriselt!!
Mul olid suured reservatsioonid... Bosnias mekkis aga too märjuke imehästi! Tõime kaasa ka natuke. Kartsin, et kui ilm on eestimaine, siis veini maitse muutub ka halliks, aga ei - ikka suurepärane hinna-kvaliteedi suhe! Vivinost leidsin isegi arvustuse. Pildilt näeb keskmist müügihinda kuskil päritolumaast kaugemal... Tegemist  Citluk veinimaja veiniga. Kui kohalik supermarket ka Eestis seda pakuks, ostaks vist küll.

esmaspäev, 24. juuni 2019

maasikaaeg

mis nii viga elada, kui korjad oma maasikapeenralt kausi suuri maasikaid, mille üks laps ära puhastab ja toormoosiks teeb, samal ajal kui teine laps valmistab pannkoogitaigna ning nendest kuldsed ülepannkoogid küpsetab! millal nad nii suureks said??? (K&K on 10)

kusjuures ilma igasugu draamata, mida varateismelistel pidevalt ette tuleb :)

pühapäev, 17. märts 2019

Toidublog jätkub

Mul on igasugu päris-teemasid ka, aga need nõuavad süvenemist ja tõsine jutt vajab kalkuleerimist mida-millal-kellele... seega jälle toidublog.
Üksõhtu kulgesime kolleegidega Tallinnast kodupoole ja jutt läks õhtusöögile. Õnnelikud inimesed rääkisid, kuidas neil mehed kokkavad. Mul seda õnne väga pole, seega pean ise mässama. Mainin siinkohal ära, et Herr Abikaasa on kõiges muud väga tegus, samal ajal kui ma köögis asjatan.
Nädala sees pikalt aega kokata pole ja ega ei viitsi ka. Seega jäävad nädalavahetused. Hästi süüa mulle ju meeldib, mis siis muud üle jääb, kui ise teha. 
Igatahes, räägiti liharullidest. Pesto-aprikoosi.
Ma polnud varem liharulle teinud. Tundus keeruline, aga oli hoopiski lihtne.
Peksin liha õhukeseks, määrisid mee-sinepi-küüslaugu-oliivõliga kokku ja keerasin ümber aprikoosi rulli. Kinnitasin tikkudega. Pestot kodus polnud, sellest kerge impro ;)
Praadisin kiirelt läbi, eemaldasin tikud ja seejärel hautasin kaane all mingi tunnikese. 
Hirmus head tulid!



neljapäev, 14. märts 2019

Emakeeleaasta ja e-etteütlus 2019

Head emakeelepäeva!
Minu jaoks on ilus emakeel alati tähtis olnud. Vähemalt keskkoolist alates, kui meile suurepärane eestiaegne Õpetaja Aino tuli. Ma nautisin iga tundi, lugesin suurima heameelega läbi kõik klassikud (välja arvatud "Kuristik rukkis, seda üle kümne lk. lihtsalt ei suutnud), käisin vastamast ka siis, kui 1,5 kuud kodus kipsis istusin. Tema õpatas mind jälgima erinevaid keelenüansse, mistõttu on ka täna väga valus kuulata/lugeda, kui keegi ajab segi enne/ennem, pärast/peale. 
Igatahes, olin ma kunagi 12 aastat tagasi väga rõõmus, kui Vikerraadio e-etteütlust hakkas korraldama. Olen iga aasta püüdnud ikka osa võtta. 
Täna oli kirjutamine suht komplitseeritud, kuna olin koolitusel, kuid kõrvaklappide ja kahe nutitetefoniga tegin ära!
Tulemus oli tavaline - 3 viga :/ Seekord siis sidekriipsud, alternatiivsed variandid olid muidugi mul õiged, aga noh...

pühapäev, 3. märts 2019

Miks ma armastan boršši

Väga lihtne, sest see on maailma parim supp!
Ma ei ütleks, et seda hõlbus valmistada on, suht tülikas, aga lõpptulemus kaalub iga kell köögis mässamise üles ;)
Boršš ei ole just väga pikalt minu retseptiraamatusse kuulunud. Isegi ei mäleta, millest selline mõte tuli, aga olen viimastel aastatel katsetanud mitmeid eri variante ning kõik on ülihead.
Variatsioonid on olnud pool-sunniviisilised, sest noh, vahel pole poes mälu, siis jälle on pood kinni :D Igatahes olen teinud seda nii veise-, kitse- kui sealihaga, nii raguu kui fileega, värske- ja hapukapsaga, küüslauguga ja ilma. Meie pere lemmik on veiseraguu, hapukapsa ja kindlasti küüslauguga. 
Valmistamine on natuke tülikas, sest pikk keetmisprotsess ja palju riivimist ei ole vist ühegi koka unistus. Loomulikult võiks seda teha köögikombaini abil, aga kes viitsib masinat kokku panna :p Seega hulga riivimist ja hakkimist. Mina laisa inimesena kasutan sageli keedupeeti, veel parem kui juba riivitult. 
Esiti siis kondid keema, aedviljad riivitult-tükeldatult pannile, praen kõik kerges oliivõlis läbi, lõpus lisan peedi ja tomatid (ma asendan selle küll alati koduketšupiga) ning lasen koos lusikatäie äädikaga tõmmata - värv tuleb nii kenasti esile. Paari tunni pärast püüan liha tükeldamiseks potist välja ja panen muu kraami asemele, lisan paar kartulit ning peenestatud liha ja kui kõik keema tõuseb, ongi valmis
Parim hapukoore ja peterselliga!
Tehke kohe suurem kogus, sest homme on veel parem ;)


Retsepti põhjana kasutan Ukraina boršši.

laupäev, 22. detsember 2018

Kuuse otsimine

Vahel juhtuvad imelikud kokkusattumused, jääd kohe mõtlema, et miks saatus need asjad nii sättis.
Seekord on lugu ilus ja lihtne, aga vahel on ka teistmoodi...
Jõulutunde toob meie peres kuusepuu. Nii on see iga aasta olnud, et kui kuusk tuppa tuleb, on kohe mõnus olla. Eks need päkapikud hiilivad ka, aga kuuse saabudes on tunne ikkagi teine.
Kuna meie oma mets on kaugel, siis oleme kasutanud RMK kuuseäppi ja kodulähedasest metsast endale puu valinud. Kõik on väga lihtne: vatid selga, tiir tund otsinguid metsas, natuke saagimist ja tassimist ning olemas ta ongi.
Tänavu soovisid tüdrukud kuuske otsima minna nädal enne jõule. Miks ka mitte? Varustasime end vajalikuga ja suundusime tuttava metsatuka poole, sest eelmisest aastast teadsime, et seal oli mitmeid puid, mis selleks aastaks parajaks on sirgunud. Suur oli meie üllatus, kui paljud puukesed olid harvendusraie ohvriks langenud. Vaatasime ringi - kõik ilusad jõulupuud külili maas. Raietöö oli just hiljaegu tehtud, sest lõikekohadki veel värsked. Tõstsime ühe puu püsti ja kohe oli selge, et ühtegi puud me saagima ei hakka, sest see töö oli meie eest tehtud. Kahju ju ka, kui puukene lihtsalt hukka saab. Tulgu parem meid rõõmustama.
Puu oli ilus tihe, altpoolt veidi kuivanud okstega. Neid saputades, veeres maha linnupesa, natuke koorepurugi veel põhjas. Taipasime kõik korraga, et see on seesama puu, millel aasta tagasi olime sedasama pesa näinud ja arutanud, et järgmiseks aastaks on ta täpselt parajaks sirgunud. Oligi! Rohkem polnud midagi arutada - kuusk jupike lühemaks, ülejäänud oksad roosidele talvekatteks ja kodu poole minema. 🌲
Maksta polnudki vaja, sest ei saaginud me ju midagi.

Häid jõule!!

teisipäev, 6. november 2018

Kui naine armastab meest või noh, vastupidi 💕

Kunagi 16 aastat tagasi kohtusid noored 😍

reede, 26. oktoober 2018

reede, 6. juuli 2018

oodatud kohtumine

me oleme elanud siin linnalähedases külakeses 5 aastat. alates esimesest suvest, kui põldudele ja metsalankidele hakkasid hommikuti ja õhtuti ilmuma udulaamad, on mul peast läbi käinud mõte, et ükskord näen ma udus seismas kuusenoorendikku mugivat põtra. raielanke on meil nii siin- kui sealpool teed, seega minuarust täiesti õigustatud ootus. no umbes midagi sellist:
http://fotomosaiik.com/karvased/
jagasin oma unistusi mingi hetk ka Herr Abikaasaga, kes aga metsa- ja jahimehena teatas, et ei, liiga tihe asustus ja liiga vähe metsa põdra jaoks. aga olge lahked - täna hommikul, kui ma tööle sõitsin, traavis kohe pärast esimest metsatukka üle tee täiesti elusuuruses põder!! võiks isegi öelda, et üleelusuuruses - no küll oli jurakas, kui ta niiviisi paraja sörgiga täiesti ükskõikselt üle maantee traavis!! koib oli ikka eriti kõrge. sarvi seevastu polnud. aga suht vasika nägu oli alles :D seenemetsas ja kanuuga jõel olles olen põtra ikka varem ka hästi lähedalt näinud, aga metsas kõrge rohu sees ei saa aru, kui kõrge jalaga nad on... niimoodi nii lähedalt autoteel enne kohtunud polegi. mõned korrad on põder seisnud Tallinn-Pärnu mnt. kõrval kraavis - ikka mitu korda on nii olnud, ei mina tea, kas jahutavad kapju või mis asju nad seal ajavad, aga paigal nad seal piki kraavi seisavad.
niiet vaat kus lops - ei näinud ma kodukandis majesteetlikult mändi krõmpsutavat põtra, vaid jooksupõtra. aga fakt on, et meil on siis põdrad! läks ta nüüd ujuma või teiselpool teed on maitsvamad männid - mine sa võta kinni...

teisipäev, 3. juuli 2018

kütsin pliiti

2. juuli - pliidikütmisilm

lugesin eile juuli pikka ilmaennustust ja noh, olen praegu rõõmus, et mul puhkus ei ole. samas on hirm, sest see ikkagi pooleteise nädala pärast algab... loodan siis, et see kunagi saabuv kõrgrõhkkond ikka saabuks ja hoovihmad liiguvad kuhugi kõrgematele küngastele!

teisipäev, 19. juuni 2018

Tänased õitsejad

Hansaland täisõites

Black Lady uhkeldamas

Chinadown max avatuses

Arthur Bell - hurmav aroom levib üle õue

Täna sai selgeks, kes kiige kallal käib

Meie siil

Kevadine mustjas tulp